Mida peaks teadma enne, kui anda oma vaba elamispind üürile?- Kui pikaks ajaks on võimalik oma korterit väljaüürida?
- Mida saab jätta korterisse üürniku kasutada?
- Missugused on nõudmised või eelistused üürniku kandidaadi suhtes:perekond, tudengid, üksik, pensionär?
- Kas üürnikul võib olla ka koduloomi?
- Kui palju oleks soovitav esimene makse üürniku käest lepingu sõlmimisel: mitme kuu ettemaks ja kas soovitakse ka garantiiraha?
- Kui pikk võiks olla etteteatamise aeg, kui pooled on täitnud korrektselt oma üürilepingujärgseid kohustusi ja kui ühel poolel tekib vajadus lõpetada üürileping ennetähtaegselt?
- Kui suur võiks olla korteri üür ja missugused kommunaalmaksed võiksid jääda üürniku ja missugused üürileandja kanda?
- Missugusest kuupäevast on võimalik eluruum üürnikule ülea anda?
- Kui eelpool nimetatud küsimustele on vastused olemas, siis tuleks mõelda, kuidas leida sobiv üürnik: kas iseseisvalt või kasutada mõne kinnisvarabüroo abi?
Iseseisvalt üürniku leidmise plussid-miinused. Plussid: ei pea suhtlema maakleri(te)ga, vaid saab otse kontakti üürilesoovijatega, kui on korraga palju tahtjaid, saab ise teha valiku Miinused: peab kulutama raha reklaami peale, peab olema valmis võtma igal ajal vastu huviliste telefonikõnesid, peab kulutama aega korteri näitamiseks huvilistele, risk saada halb üürnik on täielikult omaniku kanda, pärast ei saa kedagi süüdistada, petturid tulevad üldjuhul ikka korterit "otse omanikult" pakkudes, mitte kinnisvarabüroo kaudu.Kui hind on vale, siis kulub korteri väljaüürimiseks palju aega, näiteks korter, mille turuüür on 3000+kommunaalmaksud 1000kr/kuus, toob omanikule tühjalt seistes kahju 4000kr/kuus. Kinnisvarabüroo abi kasutamise plussid-miinused: Plussid: ei pea kulutama raha reklaami peale, kui anda büroole võtmed ja leppida kokku üürilepingu tingimustes ning üürniku eelistuse suhtes (keda kõige rohkem soovitakse näha oma üürnikuna), siis teeb kogu töö ära kinnisvarabüroo, omanikul on vaja tulla ainult büroosse lepingu sõlmimiseks ja hiljem korter üürnikule üle anda. Maaklerid teavad, kuidas objekti pildistada, kuskohas reklaamida, kuidas objekti huvilisele tutuvustada jne. Kasutades maakleri abi korteri väljaüürimisel on tõenäosus, et üürnikeks satuvad petised väiksem, kuna professionaalsel maakleril on teadmisi ja vaistu tundmaks ära inimesed, kellega võib hiljem probleeme tulla. Samuti on maakleril infokanaleid, kust on võimalik kontrollida üürniku majanduslikku kui ka muud tausta. Maakler oskab anda nõu lepingu sõlmimisel, et kõik oleks korrektne. Muidugi ei saa keegi ette näha üürniku töötuks jäämisest tulenevaid majanduslikke raskusi. Miinused: teenuse eest tuleks maaklerile tasuda. Teenustasust: maaklerile tuleks tema töö eest maksta tasu. Üldjuhul on Eestis levinud komme, et vahendustasu, mis on 1 kuu üüriga võrdne summa, tasub üürilevõtja. See tähendab siis seda, et teenuse tellib täielikult üürilevõtja, keda maakler esindab. Sellist teenust kasutades ei saa üürileandja eeldada, et üürniku toonud firma tal ka hiljem probleeme aitab lahendada. Paljud üürileandjad seda muidugi eeldavad, kuid tuleks aru saada sellest, et iga teenus maksab. Asjade loomulik käik oleks see, kui teenustasu jagatakse võrdselt üürileandja ja üürilevõtja vahel. Paljud omanikud on juba sellest aru saanud ja on nõus maaklerile pool teenustasust tasuma. See tagab selle, et kuna üürilevõtjale on teenus odavam, siis on kinnisvarafirmal võimalik leida üürnikku tunduvalt kiiremini. Näiteks korter, mille turuüür on 3000+kommunaalmaksud 1000kr/kuus, toob iga päevaga üürileandjale kahju 133kr. Makstes maaklerile 50% vahendustasust, ehk siis 1500.- võidab omanik tööaega, mis tal kuluks korteri esitlemiseks, saaks hea üürniku ja saaks korteri ka suhteliselt kiiresti välja üürida. Makstes maaklerile on omanikul suurem kindlustunne, et maakler esindab korterit väljaüürides ka tema huve, mitte ainult üürilevõtja huve ja toob talle korralikud üürnikud. See on kompromiss, mis peaks rahuldama kõiki osapooli. |
